Kristjan Tõlk: hea arhitektuur sünnib konkursiga

Tekst on avaldatud Lääne Elu 26. septembri paberväljaandes, Meie Inimeste vahelehel
​
​Haapsalu on tuntud oma mereäärsete puumajadega. Tihe ja merre suunduv tänavavõrgustik koos puuarhitektuuriga jääb linna oluliseks osaks aastasadadeks. Seepärast ei tohiks hooneid rajada ripsa-rapsa.
 
Kuna Haapsalus on linna sees – eriti kesk-, vana- ja tagalinnas – vabu krunte vähe, siis kuidas kindlustada, et väärikale asukohale kerkiks vääriline arhitektuur? Üks võimalus on korraldada arhitektuurikonkursse. Kahjuks ei ole Haapsalus 20 aasta jooksul olnud ühtegi arhitektuurikonkurssi. Teisi selliseid linnu Eestis peaaegu et ei olegi. Samas on konkursid parima arhitektuurilahenduse leidmiseks toonud linnadesse suurepäraseid ja kauneid hooneid ning muutnud isegi linnu eneseidki.
 
Haapsalut ei pea vaatama ainult Eesti kontekstis, vaid kogu maailma taustal. Miks Haapsalu ei võiks olla nagu Bilbao Hispaanias? Sinna rajatud Guggenheimi muuseumi hoone on saanud linna pärliks, mida külastatakse üle maailma. Ainult üks hoone muutis tööstuslinna maailmatähtsusega turismilinnaks!
 
Konkurss, kus osaleksid head arhitektid ja mille hindamisse oleks kaasatud asjatundjad — selles saab linn ise kaasa rääkida. Ehitusmääruses tuleb sätestada, et teatud puhkudel on arendaja kas ise või koos linnaga kohustatud korraldama arhitektuurikonkursi. Selline nõue võiks kehtida hoonetele, mille asukoht, suurus või funktsioon muudavad hoone linnarahva ja linnapildi jaoks oluliseks. 
 
Mitmes Eesti linnas – näiteks Tartus - on selline konkursikohustus juba määrustatud. Kõik, mis sinna luuakse, peab olema tasemel arhitektuur, mis aitab kaasa tervikpildi loomisele. Kui sellise nõude pärast üks või teine ettevõtja loobubki, siis sellest pole midagi – linna areng ei puuduta paari järgnevat aastat, vaid aastakümneid või –sadu!
 
Kristjan Tõlk
haapsallane ja arhitekt