Põige kõrvaltänavasse

Kristjan Tõlk, arhitekt
​
Haapsalu mitmekülgne kultuuririkas suvi on peagi läbi saamas ning tegevus linna tuiksoonelt on kandumas kõrvaltänavatele, kus toimub elu aastaringselt. Liikudes linnas põhilistest turismimagnetitest eemal on tekkinud ikka ja taas paar mõtet ja küsimust meie linnaruumi kohta.

Silma on jäänud mitmed uued ehitised ning mitmed renoveerimised. Uute ehitiste osas on enim küsimusi tekitanud uue ridaelamu lahendus Sadama tänaval. Hoone on projekteeritud Eesti ühe kuulsama arhitekti Emil Urbeli poolt ning tema poolt loodud eramud on leidnud väga suurt positiivset tagasisidet nii spetsialistide kui ka rahva seas. Antud hoone pole aga kahjuks saanud kummaltki auditooriumilt positiivset tagasisidet. Tegelikult ei häirigi mitte selle hoone arhitektuur, vaid pigem selle asukoht. Kohas, mida peamiselt iseloomustavad viilkatusega puithooned, tundub see tumehall hoone oma lamekatusega lausa võõrkeha. Haapsalu uuemates linnaosades oleks selline hoone olnud rohkemgi kui tervitatav. Veelgi kummastavam on see, et antud krundiga on piiratud ka linnakodanike ning turistide ligipääsu merele – Haapsalu kaunis promenaad oleks saanud siit kenasti jätkuda, aga kahjuks on hetkel ala aiaga piiratud.

Teine teema, mis on mind kõnetanud, on vanade hoonete renoveerimine. Mitmel puhul on linnakodanikud teadmatusest või mõnel muul põhjusel oma kaunid majad sobimatul moel renoveerinud. On tehtud sobimatuid juurdeehitusi, ajastule mitte sobivaid värvilahendusi ja materjali valikuid. Mitmele miljööalal paiknevale majadele on pandud plastikaknaid, mille paigaldamise ainsaks argumendiks on soodne hind. Hind aga on suhteline mõiste, kuna väärika puithoone puhul on plastikaknad hoopis selle väärtust allapoole toonud. Õnneks on nüüd olemas linnavalitsuse toetus, et plastikaknad saaks ümber vahetada puitakende vastu. Ja vahetades plastikaknad hoone arhitektuuri sobituvate puitakendega võidab nii maja omanik kui ka linn – hinnatud puithoonestik saab juurde taas ühe kauni kodu, mida kõik möödajalutajad saavad imetleda. Tasub tähele panna, et akende vahetus vajab kooskõlastamist kohaliku omavalitsuse muinsuskaitse spetsialistiga.

Vanade hoonete renoveerimisel tasuks enne tööde alustamist end kurssi viia kõigi asjaoludega: kuidas ja mida tohib antud piirkonnas ehitada ning millised on selleks kõige õigemad ehitusviisid ja materjalid. Infot saab nii linnavalitsusest kui ka näiteks säästva renoveerimise keskusest või erialakirjandusest. Juhul, kui majal on ümberehituste käigus või muul põhjusel kadunud originaaldetaile, tasub uurida ümberkaudseid maju või samas stiilis maju linnas. Nendel võib-olla säilinud originaaldetaile, mille järgi saab uue detaili valmistada.

Samuti ei saa üle ega ümber viimasel ajal ürituste ajal vohanud parkimis- ja liikluskorraldusest. Kohalikud inimesed on pahased, et linna külastavad turistid pargivad sinna, kuhu pole lubatud. Ometigi on olemas viidad, kuidas suurürituste ajal pääseda selleks ettenähtud parklasse. Siinkohal tuleks tervikuna üle vaadata kogu linna liiklus ja tänavate võrgustik. Mitmel vanalinna tänaval tuleks liiklus normide järgi muuta ühesuunaliseks. See vajaks küll paljude jaoks harjumist, aga tagaks, et kõikidel liiklejatel oleks tänaval ruumi.

Üks huvitav võimalus, mida võiks ka Haapsalus kaaluda, on viia kõnniteed ja sõiduteed ühele tasapinnale. Seda võtet on kasutatud Eestis Viljandis ning näiteks Hollandis on see praktika juba ammu levinud. See annaks meie vanalinnale ajaloolisema ilme ning lahendaks ühe suure probleemi, mis kunagi on tekkinud koos kõnniteede tõstmisega. Nimelt on paljude vanalinna majade keldri- ja põrandaalused tuulutused kinni kaetud ning majade sokkel on tänava tõstmisega muutunud olematuks. Selle tõttu on puitmajade alumine osa veele ja niiskusele avatud. Kõnniteede viimine sõidutee tasemele taastaks ehitise normaalse toimimise – eeldusel, et sajuveed juhitakse sadekaevudesse. Ühel tasapinnal paiknevad teed muudaks ka kõikide liiklejate jaoks elu mugavamaks ja sujuvamaks.