Toivo Tomingas: KESKKONNAST NII JA NAA

Tekst on avaldatud Lääne Elu 26. septembri paberväljaandes, Meie Inimeste vahelehel
​
Kui me räägime keskkonnast, peame enamasti silmas puhast vett, puhast õhku, prahistamata loodust ja liigirikast loomastikku. Asjatundlikud inimesed nendivad sarkasmiga, et see kõik on võimalik seal, kus inimesi ei ole. Kuhu aga asub elama inimene, seal algab looduse mõjutamine. Ja alati negatiivses suunas. Niisiis peame endale tunnistama, et oleme paratamatult looduslike protsesside mõjutajad ja looduserikkujad. Me pumpame maa seest või veekogudest vett, puhastame seda ja reostame ära. Me kaevandame maavarasid, raiume metsad maha ja töötleme seda kõike mürgiste kemikaalidega, kasutades tohututes kogustes puhast õhku – ja rikume ära ka õhu.

Sellest vaatevinklist vaadates pole Haapsalul ju õieti häda midagi. Linn on väike, veevärk on korras, tossavaid korstnaid vaid mõned. Ühe sõnaga kuurort. Aga kuurort eeldab ka teist vaatenurka keskkonnale. Me peaksime vaatama meie kodulinna külalise pilguga. Ja siis leiame kahjuks nii mõnegi tegemata või poolikult tehtud töö, mis riivab silma ja rikub mainet. Kui külaline on lihtsalt mõnest teisest Eesti paigast, siis ta ei imesta, et näiteks Tallinna maantee ühes servas on korralik kõnnitee, äärekivid ja moodne valgustus, teisel pool aga pole. Ta teab, et raha pole jätkunud ja kunagi ehk tehakse teine tänava pool ka korda. Ta sõidab mööda Haapsalu lainetavaid tänavaid ja teab, et see on tal tihti koduski sama moodi. Ta vaatab narmendava värviga või luitunud puitmajakesi ja mõistab, et selle omanikul pole jõudu maja välimuse värskendamiseks. Ta näeb lausa risakil hooneid ja ilmselgelt omaniku hooleta kinnistuid ja mõtleb: “ No siin peaks linnavalitsus küll midagi ette võtma!“
​
Külaline näeb ootamatult palju niisugust, millega kohalik on ammu harjunud ja enam tähelegi ei pane. Võib ju pahvatada vastu, et ega me teistele näitamiseks ela! Aga ega näiteks soomlasedki teistele näitamiseks kõike viimase kruvikeseni korda ei tee. Ikka omale! Ja tegelikult tahaksime ka meie ise, et kõik oleks ilusam, parem, korrastatum jne. Tehkem siis seda! See on meie elukeskkond! See on meie endi, meie inimeste võimuses ja nagu öeldakse – kättevõtmise asi!  
​
Toivo Tomingas