Uus liit peab tagama võrdse liikumisvõimaluse

Toomas Schmidt, Ridala kauaaegne vallavanem

​Haapsalu ja Ridala ühinemisega tekib uus omavalitsus, mis on koduks 13 596 inimesele. Selle ühinemisega saavad Haapsalu ja Ridala elanikest meie inimesed. Et ka tegelikkuses selleni jõuda, tuleb teha palju sisu nimel, kus kõik inimesed tunneksid, et me kõik oleme „meie”.

Kui vaadata ühineva piirkonna elanike arvu muutusi viimase kümne aasta jooksul, siis näeme, et 1. jaanuari 2007 seisuga oli Haapsalus elanikke 10 236 ja Ridalas 3175. Käesoleva aasta alguseks oli võrreldes 2007. aastaga Haapsalu elanike arv vähenenud 1589 võrra, Ridalasse aga lisandunud 185 uut elanikku. Seega on uus omavalitsus kahaneva elanikkonnaga, kus viimase kümne aasta jooksul on elanike arv vähenenud 1404 võrra ja meie inimesi on kokku 13 596.

Plaanides muutust selles suunas, et elanike arv enam ei väheneks, vaid pöörduks kasvule, peab meie inimestel olema esmalt töötamisvõimalused ja korralik sissetulek. Teiseks tuleks korrastada ühine haridusmaastik ja kaasajastada õpikeskkonnad. Lisaks tuleb maksta ka eelkooliealiste laste õpetajatele teiste õpetajatega võrdset palka.

Oli väga kergemeelne Haapsalu linna ja Ridala valla ühinemisel tekkivat omavalitsust nimetada linnaks. Paistis, et ümbernimetamine oli hoolimata ajaloolisest Ridala nimest loobumisele ilmselt lihtne. Kuid nüüd pindalalt üle 26 korra suuremat maa-ala linnaks (uuest nimest lähtuvalt) arendada on väga suur ettevõtmine.

Liikumisvabadus ja -mugavus on oluline osa täisväärtuslikust elust, kus õppimisel, töötamisel, meelelahutusel ja hobidega tegelemisel oleks võimalikult väikesed piirangud. Seega on endise valla elanikel kõrgendatud ootused linnalikule ühistranspordile, mis võimaldaks kõigest sellest osasaamiseks mugavat liikumist “kesklinna”. On ju loomulik, et linnas jagunevad kõik võimalused võrdselt kõikidele elanikele ja see eeldab tänase olukorraga võrreldes põhimõttelisi muutusi.

Seega korras (maan)teed ja tänavad nende juurde kuuluvate kergliiklusteedega on mitte ainult mugavus, vaid lausa vajadus. Väljaarendamist vajavad eelkõige uued liikumisvõimalused Valgevälja – Jõõdre (Panga), Kiltsi – Rohuküla ja Uuemõisa – Herjava suunal. Loodetavasti toetab riik haldusreformi järgselt uusi omavalitsusi nendes arengutes, sest omavalitsustel endil rahalist võimekust napib.

Samuti on ootuspärane, et eakatel on ühistransport tasuta kogu linna territooriumil.
Liikumisvõimaluste areng ei lase tekkida olukorda, kus ääremaa nimetatakse ümber äärelinnaks ning valla elanikud jäävad üksinda, sest nad lihtsalt asuvad “kesklinnast” liiga kaugel.
​
Nende muudatustega alustamine ongi Meie Inimeste meeskonna üks eesmärk. Loob ju uus liit — uus omavalitus — meie uue kodu, kus kõik on võrdselt meie inimesed.